Art and media literacy against cyberbullying: the Estonian experience

You’ll find the Estonian translation after the English version of the article.

This summer, Tartu Art Museum launched the exhibition “Secrets of the ‘Leaning House'”, featuring the powerful room “Stop Bullying – Make the Message Safe!”. This room is a collaborative effort between Kristiina Treial, head of the Bullying Free School initiative (KiVa), and Inger Klesment, a media literacy expert at the Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders (BECID).

In a modern world where the internet has become an integral part of our lives, the problem of cyberbullying is becoming increasingly relevant. This form of violence can have devastating consequences for people of all ages, but children and young people are particularly vulnerable. However, there are initiatives to combat this phenomenon, one of which is an exhibition at Tartu Art Museum (Estonia). The exhibition offers a new approach to understanding and tackling cyberbullying through art and education, and is a great example of how such projects can help to combat this global problem.

This summer, Tartu Art Museum opened the exhibition “Secrets of the “Leaning House”, one of the highlights of which is the room “Stop Bullying – Make the Message Safe!”, a collaboration between Kristiina Treial, head of the Bullying Free School initiative (KiVa) and Inger Klesment, media literacy expert at the Baltic Engagement Centre for Combating Information Disorders (BECID).

Part of the exhibition “Stop bullying – Make the message safe!” is not just a display of artworks, but an interactive space where every visitor can immerse themselves in stories based on real-life cyberbullying incidents. The authors of the project aimed to create an exhibition that would be understandable and accessible to a wide audience, including children, teenagers, parents and teachers. It is important to note that the exhibition is focused on teaching media literacy, making it not only a cultural event, but also an educational one.

The role of media literacy in fighting the cyberbullying

One of the key elements of the exhibition is the use of different media formats. These interactive tools allow visitors not only to follow the stories presented, but also to actively participate in the process of making sense of them. For example, some of the installations invite viewers to put themselves in the role of a victim or a witness of cyberbullying and try to find a solution. 

Inger Klesment, one of Estonia’s best experts in media literacy education programs, a trainer and media literacy specialist, whose work is especially aimed at children and adolescents, participated in the creation of the exhibition. Her main focus is teaching critical thinking and safe behavior in the digital space. According to Inger, media literacy is a very important tool to help protect children from cyberbullying: “Nowadays, media literacy is not just about knowing how to use a computer or a smartphone. It’s about understanding the content and logic of media. Knowing how to tell whether a person on social media is presenting their personal opinion or a fact”.

Children who learn to behave safely online from an early age are more likely to avoid the negative consequences of cyberbullying. In this context, the exhibition becomes an important educational platform where children and their parents can acquire the necessary knowledge and skills.

Stories based on real events

One of the strengths of the exhibition is that the stories presented are based on real-life incidents. These are not just fictional stories, but real cases of cyberbullying that have been documented and investigated by professionals.

One such example is the story of a teenager who was bullied on social media. Her photos were circulated online with offensive comments that led to her serious psychological problems. The art installation dedicated to this case shows not only the pain and despair of the victim, but also the helplessness of the people around her, who did not know how to react properly to such situations.

Another example is the story of a girl whose identity was stolen and used to create fake profiles on social media. As a result, she became a target of ridicule and attacks from strangers. In an installation dedicated to this case, viewers can see how easy it is to fall into the trap of cyberbullying and how difficult it can be to deal with the consequences.

The exhibition “Stop bullying – Make the Message safe!”. has already received positive feedback from visitors as well as education and psychology professionals. Inger Klesment believes that such initiatives will help to raise awareness of the problem of cyberbullying, not only among children, but also among adults: “Children of course understand what cyberbullying is, but unfortunately they understand it through their own experience or that of their friends. We hope that with this exhibition, they will see other incidents that are not directly related to them, and they will be able to discuss why someone bullies in this way, and how to respond to the bully”.

Arts, education and a safer digital space

The exhibition was also an important achievement in that it became a platform for sharing experiences and knowledge between teachers, parents and children. Many visitors are taking guided tours here and ask questions to get practical advice on how to protect themselves from cyberbullying. This will not only help to improve media literacy, but also create a community of people ready to support each other in difficult situations.

The success of the exhibition at the Tartu Art Museum shows that art and education can be effective tools in tackling social problems. Inger Klesment is convinced that cyberbullying is a universal problem that exists in different countries. “The problem of cyberbullying is being tackled in all kinds of ways all over the world. For example, there is the Bullying Free School (KiVa) project – a science-based bullying prevention program initially developed in Finland”.

The exhibition is not only an art event, but also an important social project to fight cyberbullying through art and education. Thanks to initiatives like this, society has the opportunity to better understand the problem and find ways to fight it. The work of Inger Klesment and her colleagues demonstrates that education and art can be powerful tools to create a safer and more aware digital space where everyone is protected from aggression and violence.

[EST]

Kunst ja meediapädevus küberkiusamise vastu: Eesti kogemus

Kaasaegses maailmas, kus internetist on saanud meie elu lahutamatu osa, muutub küberkiusamise probleem aina aktuaalsemaks. Sellel vägivallavormil võivad olla laastavad tagajärjed igas vanuses inimestele, kuid lapsed ja noored on selle suhtes eriti haavatavad. Selle nähtuse vastu võitlemisele suunatud algatusi aga on ja üks neist on näitus „Peata kiusamine – säti sõnum turvaliseks!” Tartu Kunstimuuseumis. Näitus pakub uut lähenemist küberkiusamise mõistmisele ja käsitlemisele kunsti ja hariduse kaudu ning on suurepärane näide sellest, kuidas sellised projektid võivad aidata selle ülemaailmse probleemiga võidelda.

Suvel avati Tartu Kunstimuuseumis näitus “Viltuse maja saladused“, mille ühe olulise osana saab näha SA Kiusamisvaba Kooli (KiVa) juhi Kristiina Treiali ja Balti Infohäirete Sekkekeskuse (BECID) meediapädevuse spetsialisti Inger Klesmenti koostöös sündinud küberkiusamise teemalist tuba “Peata kiusamine – säti sõnum turvaliseks!”.

Näituse osa „Peata kiusamine – säti sõnum turvaliseks!” ei ole lihtsalt kunstiteoste väljapanek, vaid interaktiivne ruum, kus iga külastaja saab sukelduda lugudesse, mis põhinevad reaalsetel küberkiusamise juhtumitel. Projekti autorid püüdsid luua näitust, mis oleks arusaadav ja kättesaadav laiale publikule, sealhulgas lastele, teismelistele, lapsevanematele ja õpetajatele. Oluline on märkida, et näitus on keskendunud meediapädevuse õpetamisele, mistõttu on see mitte ainult kultuuriline, vaid ka hariv sündmus.

Meediapädevuse roll võitluses küberkiusamise vastu

Näituse üks võtmeelemente on erinevate meediaformaatide kasutamine. Need interaktiivsed tööriistad võimaldavad külastajatel mitte ainult esitletud lugusid jälgida, vaid ka aktiivselt osaleda nende mõtestamise protsessis. Näiteks kutsuvad mõned installatsioonid vaatajaid panema end küberkiusamise ohvri või tunnistaja rolli ja püüdma leida lahenduse. 

Näituse loomisel osales üks Eesti parimaid meediapädevuse haridusprogrammide eksperte Inger Klesment, koolitaja ja meediapädevuse spetsialist, kelle töö on suunatud eriti lastele ja noorukitele. Tema peamiseks tegevuseks on kriitilise mõtlemise ja digiruumis turvalise käitumise õpetamine. Ingeri sõnul on meediapädevus väga tähtis vahend, mis aitab kaitsta lapsi küberkiusamise eest: „Meediapädevus ei ole tänapäeval ainult arvuti või nutitelefoni kasutamise oskus. See on meedia sisust ja loogikast arusaamine. Teadmised selle kohta, kuidas saada aru, kas inimene sotsiaalmeedia räägib oma arvamusest või faktist”.

Lapsed, kes õpivad veebis turvaliselt käituda juba lapsepõlvest, suudavad suurema tõenäosusega vältida küberkiusamise negatiivseid tagajärgi. Selles kontekstis muutub näitus oluliseks haridusplatvormiks, kus lapsed ja nende vanemad saavad vajalikke teadmisi ja oskusi omandada.

Tõsisündmustel põhinevad lood

Näituse üks tugevamaid külgi on see, et esitletavad lood põhinevad reaalsetel juhtumitel. Need ei ole lihtsalt väljamõeldud lood, vaid reaalsed küberkiusamise juhtumid, mis on dokumenteeritud ja spetsialistide poolt uuritud.

Üheks selliseks näiteks on lugu teismelisest, kes sai sotsiaalmeedias kiusamise ohvriks. Tema fotosid levitati veebis koos solvavate kommentaaridega, mis tõid kaasa tõsiseid psühholoogilisi probleeme. Sellele juhtumile pühendatud kunstiinstallatsioon näitab mitte ainult ohvri valu ja meeleheidet, vaid ka ümbritsevate inimeste abitust, sest inimesed ei teadnud, kuidas sellistele olukordadele õigesti reageerida.

Teine näide on lugu tüdrukust, kelle isikuandmed varastati ja neid kasutati sotsiaalmeedias võltsprofiilide loomiseks. Selle tulemusel sai tema võõraste naeruvääristamise ja rünnakute objektiks. Sellele juhtumile pühendatud installatsioonis saavad vaatajad näha, kui lihtne on sattuda küberkiusamise lõksu ja kui raske võib olla selle tagajärgedega toime tulemine.

Näitus „Peata kiusamine – säti sõnum turvaliseks!” on juba saanud positiivset tagasisidet nii külastajatelt kui ka haridus- ja psühholoogiavaldkonna spetsialistidelt. Inger Klesment usub, et sellised algatused aitavad tõsta teadlikkust küberkiusamise probleemist mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute seas: „Lapsed loomulikult saavad aru, mis on küberkiusamine, aga kahjuks nad saavad sellest aru kas oma või sõprade kogemuse läbi. Me loodame, et selle näitusega nad näevad teisi juhtumeid, mis ei ole nendega otseselt seotud, ja saavad arutleda, miks keegi niimoodi kiusab ja kuidas võiks kiusajale vastata”.

Kunst, haridus ja turvalisem digiruum

Näituse oluline saavutus oli ka see, et sellest sai platvorm kogemuste ja teadmiste vahetamiseks õpetajate, vanemate ja laste vahel. Näituse raames toimuvad ekskursioonid, kus osalejad saavad esitada oma küsimusi ja saada praktilisi nõuandeid enda kaitsmiseks küberkiusamise eest. See ei aita mitte ainult parandada meediapädevust, vaid luua ka kogukonna inimestest, kes on valmis rasketes olukordades üksteist toetama.

Näituse edu Tartu Kunstimuuseumis näitab, et kunst ja haridus võivad olla tõhusad vahendid sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Inger Klesment on kindel, et küberkiusamine on universaalne probleem mis esineb erinevates riikides: „Küberkiusamise probleemiga tegeletakse terve maailmas igat moodi. Näiteks on olemas projekt „Kiusamisvaba Kool“ (KiVa) – Soomes väljatöötatud teaduspõhine kiusamise ennetuse programm“.

Näitus pole ainult kunstisündmus, vaid ka oluline sotsiaalne projekt, mille eesmärk on võidelda küberkiusamisega läbi kunsti ja hariduse. Tänu sellistele algatustele on ühiskonnal võimalus probleemist paremini aru saada ja leida võimalusi selle lahendamiseks. Inger Klesmenti ja tema kolleegide töö näitab, et haridus ja kunst võivad olla võimsad vahendid turvalisema ja teadlikuma digitaalse ruumi loomisel, kus kõik on kaitstud agressiooni ja vägivalla eest.