You’ll find the Estonian translation after the English version of the article.

In an era of hybrid threats and digital warfare, Estonia stands out as a leader in cybersecurity and societal resilience. In this interview, Krista Mulenok, Secretary General of the Estonian Atlantic Treaty Association (EATA), explains how Estonia has built a robust defense against disinformation and cyberattacks through education, cooperation, and innovation.

An Interview with Krista Mulenok 

Q: Estonia is often seen as a leader in digital resilience and countering hybrid threats. In your view, what sets Estonia’s approach to security and disinformation apart from other NATO countries?

Krista Mulenok: Estonia’s approach to security and disinformation truly stands out because of its proactive, digital-first strategy. After the 2007 cyber-attack, Estonia recognized the importance of integrating cybersecurity into national defense, and since then, it has built one of the most advanced digital societies in the world. Cybersecurity is now a core part of daily life and national defense, which has positioned Estonia as a global leader in digital security.

A key element of Estonia’s strategy is its role in the NATO Cooperative Cyber Defense Centre of Excellence in Tallinn. This center is a global hub for cybersecurity expertise, and Estonia plays a leading role in improving NATO’s collective response to cyber threats and disinformation. Another aspect that sets Estonia apart is its whole-of-society approach. The government, private sector, and citizens all work together to counter disinformation, with a strong emphasis on digital literacy and public awareness. Estonia has embedded digital literacy in its education system, ensuring that future generations can identify and resist misinformation.

On the disinformation front, Estonia has made it a national security issue. Initiatives like “E-Estonia” help ensure that citizens are well-informed and resilient to false narratives, and Estonia collaborates closely with NATO and the EU to share intelligence and best practices.

Estonia is also a leader in cyber diplomacy. It advocates for a rules-based international order in cyberspace and has shaped global norms for cybersecurity within NATO, ensuring that nations can collectively address digital threats.

Another innovative step has been Estonia’s digital citizenship initiative, which empowers citizens to securely interact with the government and access services online. This has not only fostered resilience but also strengthened Estonia’s defenses through regular cyber drills, ensuring rapid adaptation to new challenges.

Lastly, Estonia’s ability to respond quickly and adapt to emerging threats—whether cyber-attacks or disinformation—has made it a model for agility in national security. The country’s systems are built to address threats in real time, making it one of the most responsive and resilient nations when it comes to digital security.

Estonia’s comprehensive, digital-focused security strategy makes it a leader in tackling modern threats and offers valuable lessons for other countries facing similar challenges.

 

Q: Just as other Baltic States, Estonia has been a frequent target of disinformation campaigns. What strategies have proven most effective in countering these threats?

Krista Mulenok: Estonia, like its Baltic neighbors, has been a frequent target of disinformation campaigns, particularly from state and non-state actors seeking to undermine its stability, democratic processes, and national unity. To effectively counter these threats, Estonia has implemented a multi-faceted approach that combines technological, strategic, and societal measures.

One of the key strategies has been the integration of digital literacy and public awareness into the education system. By teaching citizens, especially students, how to critically evaluate online information, Estonia equips its population with the tools needed to identify and prevent the spread of disinformation.

Government transparency and communication have also played a crucial role. In times of crisis or when disinformation spreads, the Estonian government has been quick to provide accurate, timely information to build trust and prevent false narratives from taking root. The government utilizes official channels such as social media and dedicated websites to disseminate factual information in real-time.

Estonia’s whole-of-society approach encourages collaboration between the government, private sector, media outlets, and civil society. This includes partnerships with social media platforms and tech companies to identify and block harmful content, as well as training journalists to recognize and respond to disinformation with fact-checking and investigative reporting.

Recognizing the interconnectedness of disinformation and cyber threats, Estonia has integrated cybersecurity measures into its national defense strategy.

Fact-checking and strategic communication have been central to Estonia’s approach. By collaborating with fact-checking organizations like Propastop, Estonia is able to quickly debunk false claims and provide citizens with verified information. Propastop is specifically focused on identifying and countering Russian propaganda and disinformation in Estonia, playing a critical role in the country’s defense against such campaigns. Public awareness campaigns are frequently conducted to educate the public on the dangers of disinformation and encourage people to verify information before sharing it.

To further combat disinformation, Estonia has enacted legislation and policy frameworks that regulate social media platforms and online publishers, requiring them to take action against harmful content. This approach ensures that platforms are held accountable for the spread of disinformation. Estonia also supports EU-wide initiatives to enhance the regulation of online platforms and promote transparency in content moderation.

Fact-checking and strategic communication have been central to Estonia’s approach. By collaborating with fact-checking organizations, the government can debunk false claims and provide citizens with verified information. Public awareness campaigns are frequently conducted to educate the public on the dangers of disinformation and encourage people to verify information before sharing it.

On the international stage, Estonia advocates for global cooperation in countering disinformation. As a NATO and EU member, Estonia shares intelligence with its allies and works to create common standards for countering online manipulation. The country also supports global norms for responsible behavior in cyberspace.

In terms of psychological resilience, Estonia emphasizes building a strong national identity and fostering critical thinking. By doing so, it strengthens public trust in democratic institutions, making it more difficult for disinformation to exploit societal divisions.

 

Q: Estonia has strong media literacy initiatives. How does EATA contribute to educating the public on identifying and resisting propaganda?

Krista Mulenok: The Estonian Atlantic Treaty Association (EATA) plays a vital role in enhancing media literacy and helping individuals recognize and resist disinformation and propaganda. Through public awareness campaigns EATA educates Estonians on identifying fake news, understanding the spread of propaganda, and promoting critical media consumption skills.

EATA also runs educational programs (Zoom vebinars), targeting various groups such as students, teachers, Defence League members, journalists, and community leaders, teaching them to spot manipulation techniques and verify sources. The organization emphasizes critical thinking, encouraging people to question the sources of information and recognize tactics used by propagandists. Additionally, EATA places a strong focus on engaging young people through school programs, equipping them with the tools to navigate misinformation in the digital world.

Working closely with the Estonian government, EATA supports national efforts to combat disinformation, ensuring consistency in messaging (EATA is part of media literature network). Through materials and events, EATA provides valuable insights on disinformation and media manipulation for journalists, policymakers, and educators. It also fosters public dialogue by organizing forums that address media literacy, disinformation, and national security.

To reach a broader audience, EATA utilizes social media to share resources, raise awareness, and promote responsible information-sharing. The organization further strengthens Estonia’s efforts by collaborating with fact-checking organizations to ensure the public has access to reliable information and can quickly identify misinformation.

EATA’s comprehensive approach, combining educational initiatives, international collaboration, and a strong focus on critical thinking, plays a crucial role in bolstering media literacy and public resilience to disinformation. Through these efforts, EATA helps to safeguard Estonia’s national security and democratic processes.

 

Disinformation is not just a communication challenge—it’s a national security issue. Estonia’s experience, especially as a frequent target of foreign influence operations, offers valuable lessons. Krista Mulenok highlights Estonia’s whole-of-society approach, the role of media literacy, and how EATA helps citizens recognize and resist manipulation in today’s complex information landscape.

 

EE

Intervjuu Krista Mulenokiga

Hübriidohtude ja digitaalse sõja ajastul paistab Eesti silma küberjulgeoleku ja ühiskondliku kerksuse liidrina. Selles intervjuus selgitab Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok, kuidas Eesti on loonud hariduse, koostöö ja innovatsiooni abil tugeva kaitse valeinformatsiooni ja küberrünnakute vastu.

 

Küsimus: Eestit peetakse sageli digitaalse vastupidavuse ja hübriidrünnakute tõrje valdkonna liidriks. Mis teie arvates eristab Eesti suhtumist turvalisusesse ja väärinfosse teiste NATO riikide omast?

Krista Mulenok: Eesti suhtumine turvalisusesse ja väärinformatsiooni eristub teistest selgelt, sest Eestil on proaktiivne strateegia, mis keskendub eelkõige digitaalsele maailmale. Pärast 2007. aasta küberrünnet mõistis Eesti küberturvalisuse kaasamise olulisust riigikaitsesse ja sellest ajast saadik on riik loonud ühe kõige kaasaegsema digiühiskonna maailmas. Küberturvalisusest on nüüdseks saanud igapäevaelu ja riigikaitse tuumikosa, mis on Eesti viinud digiturvalisuse ülemaailmse liidri positsioonile.

Eesti strateegia oluline element on selle roll Tallinnas asuvas NATO küberkaitsekoostöö keskuses. Keskus on küberturvalisuse ekspertteadmiste ülemaailmne koondpunkt ja Eestil on siin juhtiv roll, et parandada NATO kollektiivset reaktsiooni küberohtudele ja väärinformatsioonile.

Teine tahk, mis Eestit eristab, on tervet ühiskonda kaasav lähenemine. Valitsus, erasektor ja kodanikud tegutsevad üheskoos väärteabega võitlemise nimel, keskendudes digitaalsele kirjaoskusele ja rahva teadlikkuse tõstmisele. Eesti on põiminud digitaalse kirjaoskuse oma haridussüsteemi tagamaks, et tulevased põlvkonnad oskaksid ära tunda väärinformatsiooni ja selle eest ennast kaitsta.

Eesti on nimetanud väärinformatsiooni riikliku julgeoleku teemaks. Algatused nagu e-Eesti aitavad tagada, et kodanikud tunnevad teemat hästi ja suudavad väärnarratiividele vastu panna. Lisaks teeb Eesti tihedat koostööd NATO ja ELiga luureandmete ja heade tavade jagamiseks.

Eesti on ka juhtival positsioonil küberdiplomaatias. Riik edendab reeglitepõhise rahvusvahelise korra kehtestamist küberruumis ja on kujundanud küberturvalisuse ülemaailmseid norme NATOs ning seeläbi taganud, et erinevad rahvad tulevad üheskoos toime digitaalsete ohtudega.

Veel üks innovatiivne samm on olnud Eesti digikodakondsuse algatus, mis võimaldab kodanikel valitsusega turvaliselt suhelda ja internetis teenuseid kasutada. Lisaks vastupanuvõime suurendamisele on see ka tugevdanud Eesti kaitsevõimet korrapäraste küberõppuste läbi, tagades kiire kohanemise uute väljakutsetega.

Viimaks tuleb nimetada Eesti oskust kiiresti reageerida ja uute ohtudega kohaneda – olgu tegu küberrünnete või väärinformatsiooniga – mis on teinud meist kohanemisvõimelise riigikaitse eeskuju. Riigi süsteemid on loodud sedasi, et ohtudega saab tegeleda reaalajas, mis teeb Eestist ühe kõige reaktsiooni- ja vastupanuvõimelisema riigi digiturvalisuse valdkonnas.

Eesti põhjalik digifookusega riigikaitsestrateegia tähendab, et Eesti on kaasaegsete ohtudega toimetulekus juhtival positsioonil ja pakub teistele sarnaste probleemidega silmitsi seisvatele riikidele olulisi õppetunde.

 

Küsimus: Sarnaselt teistele Balti riikidele on Eesti olnud sage väärinformatsiooni kampaaniate sihtmärk. Millised strateegiad on osutunud selliste ohtudega võitlemisel kõige tõhusamaks?

Krista Mulenok: Eesti on sarnaselt oma Balti naabritele olnud sage, peamiselt riiklike ja mitteriiklike osapoolte poolt korraldatud väärinformatsiooni kampaaniate sihtmärk, mille eesmärk on olnud õõnestada riigi stabiilsust, demokraatlikke protsesse ja rahvuslikku ühtsust. Eesti on juurutanud laiahaardelise lähenemise nende ohtudega võitlemiseks, kombineerides tehnoloogilised, strateegilised ja ühiskondlikud meetmed.

Üks olulisi strateegiaid on olnud digitaalse kirjaoskuse ja teadlikkuse kaasamine haridussüsteemi. Eesti varustab oma rahvast vahenditega, mida on vaja väärinfo ära tundmiseks ja selle leviku tõkestamiseks, õpetades kodanikke ja eriti kooliõpilasi, kuidas internetis leiduvat teavet kriitiliselt hinnata.

Valitsuse läbipaistvus ja kommunikatsioon on samuti olulised olnud. Kriisi või väärteabe leviku ajal on Eesti valitsus kiiresti pakkunud täpset ajakohast informatsiooni usalduse loomiseks ja väärnarratiivide juurdumise vältimiseks. Valitsus kasutab ametlikke kanaleid, näiteks sotsiaalmeediat ja spetsiaalseid veebilehti, faktilise teabe levitamiseks reaalajas.

Eesti tervet ühiskonda kaasav lähenemine soodustab koostööd valitsuse, erasektori, meediakanalite ja kodanikuühiskonna vahel. See hõlmab koostööd sotsiaalmeediaplatvormide ja tehnoloogiaettevõtetega kahjuliku sisu tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning ajakirjanike koolitamist, et nad oskaksid ära tunda väärinfot ja sellele reageerida faktikontrolli ja uuriva ajakirjanduse meetoditega.

Eesti on kaasanud küberturvalisuse meetmed oma riigikaitsestrateegiasse, sest on ära tundnud väärinformatsiooni ja küberohtude vahelise seose.

Faktikontroll ja strateegiline kommunikatsioon on olnud Eesti lähenemises kesksel kohal. Propastopi sarnaste faktikontrolliga tegelevate organisatsioonidega koostööd tehes suudab Eesti kiiresti valeväiteid kummutada ja levitada kodanike seas kontrollitud informatsiooni. Propastop tegeleb konkreetselt Vene propaganda ja väärinformatsiooni tuvastamisega ja selle vastu võitlemisega Eestis ning sellel on oluline roll riigi kaitsmisel sarnaste kampaaniate vastu. Siin viiakse sageli läbi rahva teadlikkuse tõstmiseks mõeldud kampaaniaid, et harida inimesi väärinformatsiooni ohtude osas ja julgustada neid teavet kontrollima enne, kui seda jagavad.

Veelgi tõhusamaks võitluseks väärinfo vastu on Eesti kehtestanud seadusi ja poliitilisi raamistikke, mis reguleerivad sotsiaalmeediaplatvorme ja internetikirjastajaid, nõudes neilt kahjuliku sisu vastaseid samme. Selline lähenemine tagab, et platvormid peavad vastutama väärinfo leviku eest. Eesti toetab ka tervet Euroopa Liitu hõlmavaid algatusi, et tõhustada internetiplatvormide reguleerimist ja edendada sisuloome läbipaistvust.

Faktikontroll ja strateegiline kommunikatsioon on olnud Eesti lähenemises kesksel kohal. Faktikontrolliga tegelevate organisatsioonidega koostööd tehes suudab Eesti kiiresti valeväiteid kummutada ja levitada kodanike seas kontrollitud informatsiooni. Siin viiakse sageli läbi rahva teadlikkuse tõstmiseks mõeldud kampaaniaid, et harida inimesi väärinformatsiooni ohtude osas ja julgustada neid teavet kontrollima enne, kui seda jagavad.

Eesti on rahvusvahelisel areenil eestkõneleja väärinformatsiooniga võitlemise ülemaailmse koostöö vallas. NATO ja ELi liikmena jagab Eesti oma liitlastega luureandmeid ja tegutseb ühiste standardite loomise nimel, et võidelda internetis toimuva manipulatsiooniga. Riik toetab ka vastutustundliku käitumise ülemaailmsete normide kehtestamist küberruumis.

Psühholoogilise vastupanuvõime osas rõhutab Eesti tugeva riikliku identiteedi loomist ja kriitilise mõtlemise edendamist. Seeläbi tugevdatakse avalikkuse usaldust demokraatlike institutsioonide vastu nii, et väärinformatsioonil on veelgi raskem ühiskondlikke lõhesid ära kasutada.

 

Küsimus: Eestis on tugevad meediapädevuse algatused. Kuidas aitab Eesti NATO Ühing inimesi harida propaganda tuvastamise ja selle vastase võitluse vallas?

Krista Mulenok: Eesti NATO Ühingul on oluline ülesanne tõsta meediapädevust ja aidata üksikisikutel väärinfot ja propagandat ära tunda ja sellele vastu panna. Eesti NATO Ühing harib eestlasi teadlikkuse tõstmise kampaaniate kaudu, kuidas ära tunda valeuudiseid, mõista propaganda levikut ja soodustada kriitilist meediatarbimise oskust.

Eesti NATO Ühing viib läbi ka harivaid programme (Zoomis toimuvaid seminare), mille sihtrühmade hulka kuuluvad õpilased, õpetajad, kaitseliitlased, ajakirjanikud ja kogukondade juhid, õpetades neile manipulatsioonimeetodite ära tundmist ja allikate kontrollimist. Organisatsioon rõhutab kriitilise mõtlemise oskuse tähtsust, julgustades inimesi esitama küsimusi infoallikate kohta ja ära tundma propagandistide taktikaid. Lisaks keskendub Eesti NATO Ühing noorte kaasamisele läbi kooliprogrammide, andes neile oskused navigeerida digimaailmas levivas väärinformatsioonis.

Eesti NATO Ühing toetab tiheda koostöö kaudu Eesti valitsusega riigi jõupingutusi väärinformatsiooni vastases võitluses, tagades sõnumite järjepidevuse (Eesti NATO Ühing on osa meediapädevuse võrgustikust). Eesti NATO Ühing jagab erinevate materjalide ja ürituste kaudu olulist infot väärteabe ja meedia manipuleerimise kohta ajakirjanikele, poliitikutele ja haridustöötajatele. Ühing edendab ka avalikku dialoogi, organiseerides foorumeid, mis tegelevad meediapädevuse, väärinformatsiooni ja riigi julgeoleku teemadega.

Laiema üldsuseni jõudmiseks kasutab Eesti NATO Ühing sotsiaalmeediat ressursside jagamiseks, teadlikkuse tõstmiseks ja vastutustundliku infojagamise edendamiseks. Lisaks toetab organisatsioon Eesti jõupingutusi, tehes koostööd faktikontrolliga tegelevate organisatsioonidega, et tagada inimestele juurdepääs usaldusväärsele teabele ja et väärinfot oleks võimalik kiiresti tuvastada.

Eesti NATO Ühingu põhjalik lähenemine, mis kombineerib algatused haridusvaldkonnas, rahvusvahelise koostöö ja tugeva fookuse kriitilise mõtlemise oskusel, on oluline meediapädevuse suurendamiseks ja avalikkuse vastupanuvõime tõstmiseks väärinfo suhtes. Nende pingutuste kaudu aitab Eesti NATO Ühing kaitsta Eesti riigi julgeolekut ja demokraatlikke protsesse.

 

 

Väärinformatsioon pole ainult väljakutse kommunikatsiooni valdkonnas – tegemist on riikliku julgeoleku küsimusega. Olles sage sihtmärk võõrriikide mõjuoperatsioonidele, pakub Eesti kogemus väärtuslikke õppetunde. Krista Mulenok rõhutab tervet Eesti ühiskonda kaasavat lähenemist, meediapädevuse rolli ja kuidas Eesti NATO Ühing aitab kodanikel tänapäevasel keerulisel infomaastikul manipulatsiooni ära tunda ja sellele vastu panna.