Media literacy – a key skill for today’s students: theory and practice

You’ll find the Estonian translation after the English version of the article.

With the rapid development of digital technologies and the increasing amount of information available, media literacy is becoming one of the most important skills. It helps not only to filter news feeds, but also to critically assess their content, avoiding the pitfalls of misinformation. Let’s look at how students from different Estonian universities perceive media literacy. How was it taught to them at school and how does it help them in the learning process today?

Media literacy includes the ability to search for, evaluate and use information from different sources. In a world where social media and the internet have become the main channels for news, this skill helps to avoid the spread of misinformation and manipulation. The importance of media literacy is particularly evident in the context of today’s global situations, such as the COVID-19 pandemic or political misinformation.

Is it all up to the teacher?

Media literacy is embedded in all Estonian national curricula at all school levels and in all subject areas. In addition, the national curricula of both basic and upper secondary schools include the cross-cutting theme of “Information environment and media use”, which aims to develop students into critically thinking, information literate individuals. It’s curricula and a theory, but how does it work in practice?

To better understand how Estonian students perceive media literacy and how they have learned it at school, we spoke to students from different universities, including the University of Tartu, Tallinn University of Technology and the Estonian University of Life Sciences.

Many of the students said that media literacy was given attention in schools, especially in language and social studies classes. However, they said that the level and depth of teaching varied widely. 

For example, Daniil, a student at Tallinn University of Technology who studies at the Maritime Academy, shared his experience with us in this way: “In my mother tongue classes, I was taught how to identify fake news. As I know, our teacher took a media literacy course and after that our lessons became more interesting. We filmed videos, wrote articles and discussed what media literacy is. But I think this knowledge is not enough to understand all the nuances of media and information today.”

The students, whose mother tongues are different, also noted differences in the way media literacy is taught. For example, students from Russian-speaking schools are often faced with a situation where a significant amount of media content comes from foreign sources, which they find requires additional critical analysis and working with different additional sources.

Media literacy in the university environment

When they went to university, many students became even more aware of the importance of media literacy. Katrin, a student of Journalism and Communication at the University of Tartu, noted that critical thinking and media literacy is an integral part of their curriculum.

“In our field, we work with information all the time, checking facts, analyzing news. Without media literacy, you can’t become a professional journalist because you need to be able to assess the credibility of sources and publications.”

Engineering and science students also stressed the importance of media literacy, especially in the context of scientific information. Kaspar, a biology student at the Estonian University of Life Sciences, noted. This is especially important in an era when misinformation can spread very quickly.”

Challenges and opportunities 

While a significant proportion of students recognize the importance of media literacy, many point to the lack of a systematic approach to its teaching in schools and universities. Some lacked a deeper understanding of the subject, particularly in relation to digital media literacy, which is linked to social media and other online resources.

One student at Tallinn University of Technology, Aleksandr, who is studying IT, expressed the need for a more structured learning process: “Nowadays, when most information comes from the internet, I think it is important to teach young people not only to critically evaluate news, but also to understand how social media algorithms work, and how they can shape their information bubble.”

Media literacy is an essential skill today, necessary for successful learning and living in the modern world. Students at Estonian universities understand its importance and need, although they often point out that approaches to teaching it in schools could be better. A deeper understanding of media literacy will help young people to critically evaluate information, cope better with exams, protect themselves from misinformation and make informed choices in the modern information environment.

Looking to the future, students say it is important to consider how to further improve media literacy teaching. One possibility is to integrate media literacy into all subjects, rather than limiting it to social studies or language classes. 

For example, math lessons could also analyze data and statistics to help students better understand the use of numbers in the media, while history lessons could further explore the role of the media in shaping political events.

Schools and universities could also make more use of digital tools, such as interactive platforms and simulations, to give students hands-on practice in finding, evaluating and using information. Collaboration with local and international media organizations, as well as guest lectures and workshops with experts in the field, could provide students with valuable knowledge and skills to better prepare them to navigate the media space.

[EST] 

Meediapädevus – võtmeoskus tänapäeva üliõpilase jaoks: teooria ja praktika

Digitehnoloogiate kiire arengu ja saadaoleva info hulga suurenemisega on meediapädevusest saamas tänapäeva inimese üks olulisemaid oskusi. See ei aita mitte ainult uudistevoogu filtreerida, vaid ka nende sisu kriitiliselt hinnata, vältides valeinformatsiooni lõkse. Kuidas tajuvad erinevate Eesti ülikoolide tudengid meediapädevust, kuidas seda neile koolis õpetati ja kuidas see aitab neid õppeprotsessis tänapäeval?

Меediapädevus hõlmab oskust otsida, hinnata ja kasutada teavet erinevatest allikatest. Maailmas, kus sotsiaalmeedia ja internet on saanud peamisteks kanaliteks uudiste saamiseks, aitab see oskus vältida valeinformatsiooni ja manipuleerimise levikut. Meediapädevuse tähtsus on eriti ilmne tänapäevaste globaalsete olukordade, nagu COVID-19 pandeemia või poliitiline valeinformatsioon, kontekstis.

Kas kõik sõltub õpetajast?

Meediapädevus on põimitud kõikidesse Eesti riiklikesse õppekavadesse kõikides kooliastmetes ja ainevaldkondades. Lisaks sellele on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas läbiv teema „Teabekeskkond ja meediakasutus“, mille käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kriitiliselt mõtlevaks teabeteadlikuks inimeseks. See on programm ja teooria, aga kuidas see toimub päriselus?  

Selleks, et paremini aru saada, kuidas Eesti üliõpilased tajuvad meediapädevust ja kuidas nad on seda koolis õppinud, rääkisime erinevate ülikoolide üliõpilastega, sealhulgas Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Maaülikooli tudengitega.

Paljud üliõpilased ütlesid, et koolides pöörati meediakirjaoskusele tähelepanu, eriti keele- ja ühiskonnaõpetuse tundides. Kuid nende sõnul varieerus õpetamise tase ja sügavus tugevalt. 

Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane Daniil, kes õpib Mereakadeemias, jagas meiega oma kohemust nii: “Emakeele tundides õpetati tuvastama valeuudiseid. Nagu ma tean, läbis meie õpetaja meediakirjaoskuse kursused ja pärast seda muutusid meie tunnid huvitavamaks. Me filmisime videoid, kirjutasime artikleid ja arutasime, mis on meediapädevus. Kuid ma arvan, et neid teadmisi ei ole piisavalt, et mõista kõiki nüansse meedia ja info osas tänapäeval.”

Üliõpilased, kelle emakeel on erinev, märkisid samuti erinevusi meediapädevuse õpetamises. Näiteks venekeelsete koolide üliõpilased seisavad sageli silmitsi olukorraga, kus märkimisväärne osa meedia sisu pärineb välismaistest allikatest, mis nõuab nende arvates täiendavat kriitilist analüüsi ja erinevate lisaallikatega töötamist.

Meediapädevus ülikoolikeskkonnas

Ülikooli minekul hakkasid paljud üliõpilased veelgi enam mõistma meediapädevuse tähtsust. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala üliõpilane Katrin märkis, et kriitiline mõtlemine ja meediakirjaoskus on nende õppekava lahutamatu osa: “Meie erialal töötame kogu aeg infoga, kontrollime fakte, analüüsime uudiseid. Ilma meediapädevuseta ei saa professionaalseks ajakirjanikuks, sest pead oskama hinnata allikate ja publikatsioonide usaldusväärsust.”

Tehnika- ja loodusteaduste erialade üliõpilased rõhutasid samuti meediakirjaoskuse olulisust, eriti teadusliku teabe kontekstis. Üks Eesti Maaülikooli bioloogia üliõpilane Kaspar märkis: “Meediakirjaoskus aitab mul orienteeruda teaduslikes publikatsioonides ja eristada usaldusväärseid uuringuid “pseudoteaduslikest” teooriatest. See on eriti oluline ajastul, mil valeinfo võib levida väga kiiresti.”

Raskused ja võimalused 

Kuigi märkimisväärne osa üliõpilastest tunnistab meediapädevuse tähtsust, toovad paljud esile süsteemse lähenemise puudumise selle õpetamisel koolides ja ülikoolides. Mõnedel puudus sügavam arusaam teemast, eriti seoses digitaalse meediapädevusega, mis on seotud sotsiaalmeedia ja teiste internetiressurssidega.

Üks Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilane, Aleksandr, kes õpib IT-d, väljendas vajadust struktureerituma õppimisprotsessi: “Praegu, kui enamik infot tuleb internetist, pean oluliseks õpetada noortele mitte ainult kriitiliselt hindama uudiseid, vaid ka mõistma, kuidas sotsiaalmeedia algorütmid töötavad, ja kuidas nad võivad kujundada nende infomulli.”

Meediapädevus on tänapäeval hädavajalik oskus, mis on vajalik eduka õppimise ja elamise jaoks kaasaegses maailmas. Eesti ülikoolide üliõpilased mõistavad selle tähtsust ja vajadust, kuigi nad tihti toovad välja, et lähenemised selle õpetamisele koolides võiksid olla paremad. Sügavam meediapädevuse arusaamine aitab noortel infot kriitiliselt hinnata, paremini toime tulla eksamitega, kaitsta end valeinfo eest ja teha teadlikke valikuid kaasaegses infokeskkonnas.

Tulevikku vaadates on tudengite sõnul oluline kaaluda, kuidas meediapädevuse õpetamist veelgi tõhustada. Üks võimalus on integreerida meediapädevus kõigisse õppeainetesse, mitte piirduda ainult ühiskonnaõpetuse või keele tundidega. 

Näiteks võiks ka matemaatika tundides analüüsida andmeid ja statistikat, et aidata õpilastel paremini mõista numbrite kasutamist meedias, samas ajalootunnis võiks veelgi rohkem käsitleda meedia rolli poliitiliste sündmuste kujundamisel. 

Samuti võiks koolides ja ülikoolides rohkem kasutada digitaalseid tööriistu, nagu interaktiivsed platvormid ja simulatsioonid, mis võimaldavad õpilastel praktiliselt harjutada info otsimist, hindamist ja kasutamist. Koostöö kohalike ja rahvusvaheliste meediaorganisatsioonidega, samuti külalisloengud ja töötoad valdkonna ekspertidega, võiksid pakkuda õpilastele väärtuslikke teadmisi ja oskusi, et nad oleksid paremini valmistunud meediaruumis navigeerimiseks.