Pjoto: Valerii Honcharuk
You’ll find the Estonian translation after the English version of the article.
Teenagers are among the most active consumers of information online, yet many of them don’t consider how accurate it is. With the constant flow of content, it is important to teach them to think critically and evaluate sources to avoid becoming victims of manipulation and misinformation. In Estonia, media literacy is included in the curriculum for gymnasium grades (from 10th to 12th), but as schools recognize the importance of this topic, it is also being introduced in grades 5-9.
I graduated three years ago, but I had begun developing my skills in the media field myself while still in high school. For the first three years after graduating, I worked as an intern and freelancer, with my articles published on various Estonian news portals. From 2022 to 2024, I worked as a news reporter for Kanal 7. I am currently studying in the Master’s program in Contemporary Media (TV Department) at the Baltic Film, Media and Arts School. The decision to continue my studies after completing my bachelor’s degree was not spontaneous. During my time working in TV, I realized that, in addition to practical skills, academic theoretical knowledge is essential for qualitative development in this field, which I felt I lacked.
This fall, I started teaching media literacy as an elective subject to 8th graders at a school in Tallinn. The interest among teenagers has been very high: it became the most popular elective, even surpassing Leadership, Creative Thinking, and Creating a Personal Brand in terms of registration numbers.
Researching fakes and building standards
I began my presentation of my elective subject at school with the words, “My example and experience can be very useful for you.” After all, I found my passion for journalism through a similar elective subject at school and used the same opportunity available to today’s teenagers.
My first lesson was devoted to watching news stories created by my colleagues and me, and the students were very interested. They immediately asked questions about the backstage life of TV, how to become a TV reporter, and so on. There were even discussions about planning a tour to a newsroom, as the students were curious what the TV studio looks like and where I study. I will definitely include these activities in our curriculum.
During the first meeting, the students quickly became engaged in the process and actively participated in the discussion. We covered topics such as types of media, how to recognize fake news, and how to avoid falling for misinformation. They answered all my additional questions on the material correctly, which was a pleasant surprise.
Many of the students admitted that they had never read news portals before and had never thought about the reliability of the information they consumed online. They were accustomed to learning about current events through social media, including TikTok and Instagram. This response showed how important media literacy is for students and how little attention they usually pay to fact-checking in everyday life. It also revealed that today’s teens use the internet and social media more for entertainment than for finding important information.
Is it really easier to ban than to teach?
The public and political discussion about restricting the use of smartphones by children in primary schools (from 1st to 9th grade) is gaining momentum in Estonia. There are different opinions on this issue, but thanks to the active efforts of a group of teachers and psychologists, the problem has already been discussed at the level of the Ministry of Education and the government.
Gadgets and the Internet are an integral part of modern children’s lives. It is important to teach teenagers to take a conscious approach to the use of technology: to verify the reliability of information, critically evaluate content, and use gadgets for self-development. Restrictions may be necessary as part of classroom rules. In some Estonian schools, internal regulations already regulate the use of smartphones during lessons for extracurricular purposes.
But it is not bans, but media literacy education that will equip teenagers with the tools to manage their own information space, which will significantly impact their lives beyond school.
Towards media literacy through practice
In my current work at the school, in addition to my media experience, understanding which methods and formats can make lessons engaging for teenagers is crucial. During class discussions, we concluded that many students lack interactive assignments, real-life examples, and the opportunity to discuss current issues they face daily, or the popular TikTok and YouTube videos that are constantly in the information landscape of 14-year-olds.
My lessons balance theory and practice. We analyze news and learn to distinguish between reliable and unreliable information. For the first homework assignment, the students were tasked with finding fake news on Estonian news portals. I believe that this process can be the first step in sparking an interest in news media and understanding the information landscape in which they live. Besides analyzing existing media content, we will also learn how to create our own quality journalistic materials. This will help the students become not only conscious consumers of information but also responsible content creators.
My goal is for students to learn to think critically, analyze, and verify information in this subject, which will better prepare them for life in a digital society. I am glad that media literacy skills, which are so essential in today’s world, can be developed starting from school.
EST
Isiklik kogemus: ajakirjanik läheb kooli õpetama meediapädevust
Teismelised on ühed kõige aktiivsemad online sisu tarbijad, kuid paljud neist ei mõtle isegi sellele, kui täpne see on. Pideva sisuvoolu tõttu on oluline õpetada neid kriitiliselt mõtlema ja filtreerima allikaid, et nad ei langeks manipuleerimise ja väärinfo ohvriks. Eestis kuulub meediapädevus gümnaasiumiklasside (10.-12. klasside) õppekavasse, kuid kuna koolid on hakanud mõistma selle teema olulisust, ilmub see ka 5.-9. klassides.
Lõpetasin kooli kolm aastat tagasi ja hakkasin ise juba keskkooli ajal meedia valdkonnas arenema. Esimesed kolm aastat töötasin praktikandina ja vabakutselisena, minu artikleid avaldati erinevates Eesti uudisteportaalides, 2022-2024 töötasin Kanal 7 uudistereporterina. Praegu õpin Balti Filmi- ja Meediakooli magistriõppes nüüdismeedia osakonnas. Otsus õppida pärast bakalaureusekraadi omandamist ei olnud spontaanne; televisioonis töötamise ajal sai mulle selgeks, et lisaks praktilistele oskustele on selles valdkonnas kvalitatiivseks arenguks vajalikud akadeemilised teoreetilised teadmised.
Sel sügisel alustasin meediapädevuse õpetamist valikainena 8. klassi õpilastele ühes Tallinna koolis. Teismeliste huvi on väga suur: see osutus pakutavatest valikaineainetest kõige populaarsemaks ja edestas registreerunute arvu poolest isegi „Juhtimise“, „Loova mõtlemise“ ja „Isikliku brändi loomise“.
Võltsingute ja standardite otsingul
Alustasin oma valikaine esitlust koolis sõnadega „Minu näide ja kogemus võib teile väga kasulik olla“. Lõppude lõpuks leidsin ma oma kire ajakirjanduse vastu sarnase valikaine kaudu koolis ja kasutasin sama võimalust, mis tänastel teismelistel on.
Minu esimene tund oli pühendatud minu ja minu kolleegide loodud uudislugude vaatamisele, mis pakkusid lastele väga suurt huvi. Kohe puistati küsimusi televisiooni kulisside elu kohta, kuidas saada telereporteriks ja nii edasi. Tekkisid isegi esimesed mõtted toimetuse ekskursiooni planeerimisest, sest õpilased tundsid huvi, kuidas näeb välja telestuudio ja kus ma õpin. Nii et ma võtan need tegevused kindlasti meie õppekavasse.
Juba esimesel kohtumisel lülitusid õpilased kiiresti protsessi ja osalesid aktiivselt arutelus – arutasime meediatüüpe, kuidas ära tunda valeuudiseid ja kuidas mitte langeda valeinformatsiooni ohvriks. Nad vastasid õigesti kõigile minu lisaküsimustele materjali kohta, mis oli meeldiv üllatus.
Paljud õpilased tunnistasid, et nad ei ole kunagi varem uudisteportaale lugenud ega ole kunagi mõelnud internetis tarbitava teabe usaldusväärsuse üle. Ja nad on harjunud õppima riigis ja ühiskonnas toimuvast sotsiaalmeedia, sealhulgas TikToki ja Instagrami kaudu. See vastus näitas, kui oluline on õpilaste jaoks meediapädevus ja kui vähe tähelepanu nad tavaliselt igapäevaelus faktide kontrollimisele pööravad. Ja et tänapäeva teismelised kasutavad interneti ja sotsiaalmeediat pigem meelelahutuseks kui olulise info leidmiseks.
Kuid kas tõesti on lihtsam keelata kui õpetada?
Avalik ja poliitiline arutelu laste nutitelefonide kasutamise piiramise üle põhikoolis on Eestis hoogustumas. Selles küsimuses on erinevaid arvamusi, kuid tänu algatuslike õpetajate ja psühholoogide rühma aktiivsele seisukohale on probleem juba arutlusele jõudnud ka Haridusministeeriumi ja riigi valitsuse tasandil.
Nutitelefonid ja internet on tänapäeva laste elu lahutamatu osa. Oluline on õpetada teismelistele teadlikku lähenemist tehnoloogia kasutamisele: kontrollida info usaldusväärsust, hinnata kriitiliselt sisu ja kasutada vidinaid enesearengu eesmärgil. Tunni ajal võivad reeglite osana olla vajalikud piirangud. Ja mõnes Eesti koolis reguleerivad sisekorraeeskirjad juba praegu nutitelefonide kasutamist tunnis õppetöövälisel ajal.
Kuid mitte keelud, vaid meediakirjaoskuse õpetamine annab teismelistele vahendid oma inforuumi haldamiseks, mis mõjutab oluliselt nende elu väljaspool kooli.
Meediapädevuse suunas läbi praktika
Minu praeguses töös koolis on lisaks minu meediakogemusele väga oluline mõista, milliseid meetodeid ja formaate saab kasutada, et muuta tunnid teismeliste jaoks huvitavaks. Arutelu käigus jõudsime järeldusele, et paljudel õpilastel puuduvad interaktiivsed ülesanded, reaalsed elulised näited ja võimalus arutada päevakajalisi küsimusi, millega nad igapäevaselt kokku puutuvad, või populaarsed TikTok ja YouTube’i videod, mis on pidevalt 14-aastaste infoväljas.
Minu tunnid on üles ehitatud võrdselt teooriale ja praktikale. Me analüüsime uudiseid ja õpime eristama usaldusväärset ja ebausaldusväärset teavet. Esimese kodutööna pidid lapsed ise leidma Eesti uudisteportaalidest valeuudiseid. Usun, et see protsess võib olla esimene samm huvi tekkimise suunas uudismeedia vastu ja arusaamise suunas infoväljast, milles nad elavad. Lisaks juba olemasoleva meediasisu analüüsile õpime ka ise kvaliteetseid ajakirjanduslikke materjale looma. See aitab lastel mitte ainult teadlikult info ja sisu tarbida, vaid ka vastutustundlikult sisu luua.
Minu eesmärk on, et õpilased õpiksid selles õppeaines kriitiliselt mõtlema, analüüsima ja kontrollima informatsiooni, mis teeb nad paremini valmis eluks digitaalses ühiskonnas. Mul on hea meel, et meediapädevust, mis on tänapäeva maailmas nii vajalik, saab arendada juba põhikoolis.
