You’ll find the Estonian translation after the English version of the article.
During the last two years more than 240 educators have participated in NPO Tuleviku Meedia training and projects, and thanks to them we had an opportunity to validate, improve, and implement different methods of teaching media and information literacy. We want to share some insights that may help you or your colleagues find a way to teach media and information literacy in your school and community.
Our non-profit organization Tuleviku Meedia was established in 2017 in Tallinn, Estonia. We are working in the field of media, journalism, education, research, and consulting. Our partners are media outlets, educational institutions, foundations, NGOs, and other institutions whose mission coincides with ours. Currently, our main target groups are youth and educators in Estonia, especially in remote regions of Tallinn and Ida-Virumaa, including language minorities and vulnerable communities.
Practice makes perfect
Mikk Granstrom, a junior researcher at Tallinn University, has been researching the methods of successful learning strategies. He stated what many of us have felt for a long time: pupils are not told what they are doing and why they are doing it. His PhD thesis “Teachers’ and students’ knowledge of learning strategies and their teaching in the classroom” is dedicated to how the joy of learning can only come with the ability to learn consciously.
My own and other MIL-enthusiastic educators’ teaching experience shows that when starting a topic connected to media literacy, you should motivate students to think of why this topic, and media literacy in general, can and will be useful for you (the student) – today and tomorrow.
As media is a very practical field, let’s start with “learning by doing”. This approach is highly effective in helping students develop critical thinking skills and a deeper understanding of the media landscape. This hands-on engaging method has successfully worked both in our own projects for youth and in other activities in schools. During the NPO Tuleviku Meedia events, educators shared that this method is suitable for different classes and different age groups.
The educators can engage students in creating their own media content, analyzing advertisements, fact-checking social media posts and news stories, and discussing the impact of media on society.
For example, one of the educators from Tallinn who participated in our projects told us about the media literacy lessons she created for her 3rd-graders. Lessons were dedicated to the news as a genre and its standards. After that, pupils wrote their news pieces for the illustrations provided by the teacher. This proved to be a very engaging exercise, which not only improved the writing skills of the students in their mother tongue but also improved primary school students’ media literacy, understanding of news, and the criteria of this major journalistic genre.
Moreover, talking about internet-fraud schemes and security risks should start at a very young age. Experience of another educator from Tallinn, Estonia, who also has studied MIL in our projects, said that this topic appeared almost spontaneously when discussing the use of smartphones with pupils of the 1st grade. Kids very eagerly shared the experience when internet fraudsters called their parents or even themselves. Unexpectedly, such young students were well-informed about these risks. But it’s an example of only one class. Unfortunately, this shows the importance of MIL education from a very young age.
News: old-fashioned but important
Educators should motivate students to share their own experiences with media and social media platforms, misinformation and other media risks. Firstly, this will give the teacher a new insight into the youth’s media consumption and the issues that their students face.
Of course, you can’t learn about traditional media not consuming the media products. Every lesson should start with discussing the news: local, international, and news from the field that interests students and provides food for thought and discussion. And as news is new every day, remind the students to read the updates daily.
Also, it’s important to emphasize that when providing students with examples a teacher has to find fresh ones every time. It may sound easy and simplistic, and, yes, it takes time, but our goal is to show the students that keeping up with the news is crucial, if you want to be an active citizen – and an educator has to show the example.
For students, it’s also significant to understand the standards of trustworthy traditional media, because they still turn to traditional media during major news events in their country and abroad. Several Reuters Institute reports show that even though young people, the so-called digital natives, do not usually consume traditional media on a daily basis, they turn to traditional media in a situation of crisis.
How to vote and where to work
In Estonia, young people from 16 years old can vote in local elections since 2017. The turnout of young voters hasn’t been very high. Although there is a percentage of very politically active young people, the majority aren’t interested in this important right they have or just don’t follow the agenda and don’t see a point in voting. In my opinion, it’s strongly connected to civic education level and media literacy as its important part. Life shows that those young voters who follow the news and have an active civic position are more media literate than the average level in their age group.
What has also worked great in my project for youth is a block of peer-to-peer masterclasses where young journalists, bloggers, visual designers, filmmakers speak about their experience, journey and career, and how media literacy has helped them find their professional way. This helps young people to speak the same language, share very similar experiences, and hear about the importance of media literacy from their peers and become inspired.
Media literacy is a crucial skill in today’s information-saturated world. Creating journalistic texts involves the ability to critically analyze and evaluate media content, understand its context, and produce unbiased journalistic pieces based on credible sources. This also helps students evaluate their strengths and features to improve in terms of communication, researching particular topics, fact-checking, using digital media tools, public speaking, etc. Those skills can be of crucial importance in understanding your professional career, choosing a higher education path and even looking for your first job.
And finally, don’t forget that meeting journalists and visiting editorial offices helps to open the media world to students and make it a bit closer and more trustworthy.
I strongly believe that media literacy can and should be included in many different lessons and school activities, starting from primary school. It requires motivation and certain know-how from a teacher but remember to keep the topics as close to life and practice as possible, and engage students in creative and diverse tasks. And it will all work out!
EE
Näpunäiteid õpetajatele: meediapädevuse ootamatud boonused klassis
Viimase kahe aasta jooksul on MTÜ Tuleviku Meedia koolitustel ja projektides osalenud üle 240 pedagoogi, tänu kellele oli meil võimalus valideerida, täiustada ja rakendada erinevaid meedia- ja infokirjaoskuse õpetamise meetodeid. Soovin jagada mõningaid teadmisi, mis võivad aidata teil või teie kolleegidel alustada meedia- ja infokirjaoskuse õpetamise oma koolis ja kogukonnas.
Meie mittetulundusühing Tuleviku Meedia oli asutatud 2017. aastal Tallinnas, Eestis. Töötame meedia, ajakirjanduse, hariduse, teadustöö ja nõustamise valdkonnas. Meie partneriteks on meediaväljaanded, haridusasutused, sihtasutused, vabaühendused ja muud institutsioonid, mille missioon langeb kokku meie omaga. Praegu on meie peamised sihtrühmad noored ja haridustöötajad Eestis, eriti Tallinna ja Ida-Virumaal, sealhulgas keeleliste vähemuste ja haavatavate kogukondade seas.
Harjutamine teeb meistriks
Mikk Granstrom, Tallinna Ülikooli nooremteadur, on uurinud edukate õpistrateegiate meetodeid. Ta tõdes seda, mida paljud meist on juba ammu tundnud: õpilastele ei öelda, mida nad teevad ja miks nad seda tegema peavad. Tema doktoritöö „Õpetajate ja õpilaste teadmised õpistrateegiatest ja nende õpetamine klassiruumis“ on pühendatud sellele, kuidas õppimisrõõmu saab ainult teadliku õppimise oskus.
Minu enda ja MIL-entusiastlike õpetajate kogemus näitab, et alustades meediapädevusega seotud teemat, tuleks õpilasi motiveerida mõtlema, miks see teema ja meediapädevus üldiselt võib ja on kasulik sulle (õpilasele) – täna ja homme.
Kuna meedia on väga praktiline valdkond, siis alustame õppimist „õppimise teel“. See lähenemisviis saab aidata õpilastel arendada kriitilise mõtlemise oskust ja leida sügavamat meediamaastiku arusaamist. See praktiline kaasav meetod on edukalt toiminud nii meie enda projektides kui ka muudes tegevustes koolides. Pedagoogid jagasid MTÜ Tuleviku Meedia üritustel, et see meetod sobib erinevatele klassidele ja eri vanuserühmadele.
Õpetajad saavad kaasata õpilasi omaenda meediasisu loomisse, reklaamide analüüsimisse, sotsiaalmeediapostituste ja uudislugude faktikontrollimisse ning arutleda meedia mõju üle ühiskonnale.
Näiteks üks meie projektides osalenud Tallinna pedagoog rääkis oma 3. klassi õpilastele loodud meediapädevuse tundidest. Tunnid olid pühendatud uudistele kui žanrile ja selle standarditele. Pärast seda kirjutasid õpilased oma uudislõigud õpetaja antud illustratsioonide järgi. See osutus väga kaasahaaravaks harjutuseks, mis mitte ainult ei parandanud õpilaste kirjutamisoskust emakeeles, vaid parandas ka algklasside õpilaste meediakirjaoskust, arusaamist uudisest ja selle peamise ajakirjandusžanri kriteeriumidest.
Muide, internetipettuste skeemidest ja turvariskidest rääkimist tuleks alustada juba väga noorelt. Ühe teise Tallinna pedagoogi kogemus, kes on samuti meie meediapädevuse projektides osalenud, rääkis, et see teema tekkis peaaegu spontaanselt, kui 1. klassi õpilastega arutati nutitelefonide kasutamise üle. Lapsed jagasid väga innukalt kogemusi, kui internetipetturid helistasid nende vanematele või isegi neile endile. Ootamatult olid sellised noored õpilased sellistest riskidest hästi informeeritud. Kuid see on näide vaid ühe klassi kohta. Kahjuks näitab see vaid, kui oluline on MIL-haridus juba väga noorelt.
Uudis: vanamoodne, kuid oluline
Õpetajad peaksid motiveerima õpilasi jagama oma kogemusi meedia ja sotsiaalmeedia platvormide, väärinfo ja muude meediariskide kohta. Esiteks annab see õpetajale uue ülevaate noorte meediatarbimisest ja probleemidest, millega nende õpilased silmitsi seisavad.
Loomulikult ei saa õppida traditsioonilist meediat, kui ei tarbi seda tüüpi meediatooteid. Iga õppetund peaks algama uudiste arutamisega: kohalikud, rahvusvahelised, valdkonna uudised, mis huvitavad õpilasi ja annavad mõtteainet ja arutelu. Ja kuna uudised on iga päev uued, tuletage õpilastele meelde, et nad loeksid uuendusi iga päev.
Samuti on oluline rõhutada, et õpetaja peab õpilastele näiteid andes leidma iga kord uusi näiteid. See võib tunduda lihtne ja lihtsakoeline, ja jah, see võtab aega, kuid meie eesmärk on näidata õpilastele, et uudiste jälgimine on oluline, kui tahate olla aktiivne kodanik ja õpetaja peab näitama eeskuju.
Õpilaste jaoks on oluline mõista ka usaldusväärse traditsioonilise meedia standardeid, sest nad pöörduvad ikka veel traditsioonilise meedia poole suuremate uudiste ajal oma riigis ja välismaal. Mitmed Reutersi instituudi aruanded näitavad, et kuigi noored, nn digitaalsed põliselanikud, ei tarbi tavaliselt igapäevaselt traditsioonilist meediat, pöörduvad nad kriisiolukorras traditsioonilise meedia poole.
Kuidas hääletada ja kus töötada
Eestis saavad alates 2017. aastast kohalikel valimistel hääletada noored alates 16. eluaastast. Noorte valimisaktiivsus ei ole olnud väga kõrge. Kuigi on olemas väga poliitiliselt aktiivsete noorte osakaal, ei ole enamik neist huvitatud sellest olulisest õigusest, mis neil on, või lihtsalt ei jälgi päevakorda ja ei näe mõtet hääletada. Minu arvates on see tugevalt seotud kodanikuhariduse taseme ja meediapädevusega kui selle olulise osaga. Elu näitab, et need noored valijad, kes jälgivad uudiseid ja omavad aktiivset kodanikuaktiivsust, on oma vanuserühma keskmisest tasemest meediakirjaoskamatumad.
Mis on minu projektis noortele samuti suurepäraselt toiminud, on üksteisega võrdsete meistriklasside plokk, kus noored ajakirjanikud, blogijad, disainerid, filmitegijad räägivad oma kogemustest, oma teekonnast ja karjäärist, sellest, kuidas meediapädevus on aidanud neil leida oma ametialast teed. See aitab noortel rääkida sama keelt, jagada väga sarnaseid kogemusi ja kuulda oma eakaaslastelt meediapädevuse tähtsusest ning saada inspiratsiooni.
Meediakirjaoskus on tänapäeva infoküllastunud maailmas ülioluline oskus. Ajakirjanduslike tekstide koostamine eeldab oskust analüüsida ja hinnata kriitiliselt meediasisu, mõista selle konteksti ning koostada usaldusväärsetel allikatel põhinevaid erapooletuid ajakirjanduslikke artikleid. See aitab õpilastel hinnata ka oma tugevusi ja omadusi, et parandada suhtlemist, konkreetsete teemade uurimist, faktide kontrollimist, digitaalsete meediavahendite kasutamist, avalikku esinemist jne. Need oskused võivad olla üliolulised oma ametialase karjääri mõistmisel, kõrghariduse valikul ja isegi esimese töökoha otsimisel.
Ja lõpuks, ärge unustage, et ajakirjanikega kohtumine ja toimetuste külastamine aitab avada õpilastele meediamaailma ja muuta seda veidi lähemaks ja usaldusväärsemaks.
Meediakirjaoskust saab ja tuleb integreerida paljudesse erinevatesse tundidesse ja koolitegevustesse alates algkoolist. See nõuab õpetajalt motivatsiooni ja teatud oskusi, kuid ärge unustage, et teemad oleksid võimalikult elulähedased ja praktilised ning et õpilased oleksid kaasatud loomingulistesse ja mitmekesistesse ülesannetesse. Ja kõik õnnestub!
